Liiga kõrge pulss?

Tere
Olen aastaid üsna ebaregulaarne ja eesmärgita hobijooksja olnud.
Sellest kevadest olen natuke tõsisemalt asja käsile võtnud, talvel olin spordist päris eemal, ei olnud selleks üldse aega. Kevadel olen teinud 3-4 korda nädalas 10-12km.

Teadlikumaks treeninguks soetasin pulsikella ja seda esimest korda kasutades oli üllatus suhteliselt kõrge pulss. Tuli välja, et seni olen omad jooksukilomeetrid läbinud umbes 165-170 pulsiga. Tegin kellaga ka intervalli ja sain maksimumiks 191. Allikad soovitavad aeroobseks 130-150, mulle tundub see lihtsalt liiga aeglasena, umbes nagu kiirkõnd, pole väga jooksu moodigi.

Mida ma peaks tegema - kas jätkama 160-170 peal jooksmist kuniks areng võimaldab joosta kiiremini madalama pulsiga või peaks siiski püüdma ühtlase kiirusega trenni iga hinna eest alla 150 hoida ja eraldi päeval näiteks intervalli maksimumiga tegema?

See,et allikad väidavad aeroobse läve pulsiks 130-150 on väga üldine lähenemine.Esiteks Sa peaksid teadma oma aeroobse läve, anaeroobse läve pulssi,maksimaalset pulssi ja ka anaeroobse läve kiirust.Alles siis saad omale õige jooksukiiruse määrata.Arvan,et pulss 170 ületab Sinu anaeroobset läve ja seega on selline pulss liig.Kui Sinu maksimaalpulss on 191,siis soovitav aeroobse töö pulss ei tohiks ületada 150. Kui tundub see pulss väga aeglasena,tee pikemalt.Pikamaajooksu puhul ongi väga tähtis joosta pikalt ja aeglaselt.See laob põhja ehk aeroobse võimekuse.Oleneb mis distantsidel tahad võistelda,kuid üldiselt ei teha ka intervalltreeninguid max.pulsiga,vaid anaeroobse läve piiril.

jälgi tõesti pulssi. põhi võib sul nõrk olla seega pikas perspektiivis aeglane jooks pulsi järgi tuleb pigem kasuks

Täna olin siis tubli ja hoidsin pulssi 140-155 vahel. Harva kui rohkem läks. Umbes tund aega niimoodi, pärast oli tunne, et polekski nagu üldse trenni teinud.
Püüan ka edaspidi madalt pulssi hoida.

Palju sellise pulsi juures kiirus oli?

ainsaan kirjutas:Palju sellise pulsi juures kiirus oli?

Ei oska kiirust öelda, sest teekonna pikkust polnud võimalik mõõta, hulkusin määramata pikkusega metsaradadel. Tunde järgi - väga väike kiirus.

Alguses ongi, kui regulaarselt pole teinud kõrged pulsid, kuid kiirus tundub, et jalutamine. Hiljem, kui põhi all võib pulss langeda päris palju. Ma kui alustasin oli väga suur probleem alla 150 hoida. Kippus vägisi üle 160 minema, kuid kiirus oli sellise pulsi juures 5.30-5.45........Nüüd võin rahulikult joosta pikki maid 145 pulsiga kiirusega 4.50-5.10.

Ongi nii nagu devil kirjeldas.Üldiselt on aga nii,et pead teadma mida tahad teha.Kas võistelda ja kui jah siis mis distantsil? Teiseks pead seadma eesmärgi,mis ajaga.Praeguse Sinu jutu järgi ei saa küll midagi soovitada.Teaks sedagi,mis ajaga praegu 10km. jõuaksid joosta,saaks midagi tuletada.Üldiselt ,kui tahad võistelda ja areneda,siis esmane käik oleks spordiarsti juurde koormustestile.Saad oma kiirused ja läved teada.Praegu tammud tundmatuses.Edu!

Minu eesmärk on ikkagi tervisesport, kuid eesmärgid peavad kah olema. Esimene eesmärk on kaalulangus, teine füüsilise võimekuse parandamine. Tahaks kunagi suuta maratoni ära joosta.
Täna tegin 10km, kella järgi oli keskmine pulss 150 ja aeg 70 minutit. Üsna nutune tulemus, ainus lohutus on, et regulaarselt ja piisava mahuga tehes saavad asjad ainult paremaks minna.

Selge.Praeguse seisu järgi on Sinu pulss 150 isegi veidi liiast.Ära praegu kiirust üldse vaata.Pulss hoia hästi madal,aga jookse ajaliselt pikemalt.Lihtsalt löndi.Et kaalust maha võtta,peab jooksma või kasvõi kiirkõndi tegema ajaliselt pikemalt.Pead arvestama sellega,et 45 minutilise treeninguga ei võta Sa ka pikemas perspektiivis kaalust alla.Asi nimelt selles,et enam-vähem 45min töötab organism süsivesikute baasil.Peale seda hakkavad lihased töötama rasvade lõhustumisel saadava energia abil.Seda ongi vaja.Tean ühte ülekaalulist naiterahvast,kes iga jumala päev sörgib 20 min.aga oh häda-kaalust ei kao grammigi! Soovin tahtejõudu ja eriti kannatust väikeste kiirustega ajaliselt pikemal harjutamisel.

Täna tegin nõuannete järgi - pikemalt ja madalama pulsiga. Keskmine pulss oli 141 ja kestus veidi üle 1,5h. Väga kerge tunne peale trenni, nagu oleks kaal juba alla läinud.

läkski kaal, aga higistamise arvelt. Mõtetu on iga päev kaalunumbrit vaadata. Kord nädalas hommikul peale tõusmist näitab suurepäraselt ära.

Mul polegi kaalu praegu... rääkisin lihtsalt tundest.

Minul oli samamoodi, et pulss kõrge. Sel aastal hakkasin orienteerumas käima kord nädalas (teeb treeningu mitmekesisemaks) ja käin paar korda nädalas jooksmas. Ja pulss hakkab alla minema. Krti palju kannatust on vaja!
Käidud ka spordiarsti juures koormustestil. Soovitan sul ka ära käia, saad teada oma pulsitsoonid ja üldisi nõuandeid. Ahjaa kuna ma pole kunagi eriti sporti teinud siis vajasin ka kinnitust,et südametööga kõik korras.

Kasutaksin teemat ära ja küsiksin ka nõu.
Enne teise lapse sündi käisin Tallinna Ülikooli Sporditeaduskonna professorite juures koormustesti tegemas. Sel ajal olin ma (masina arvates) suht heas vormis enda kohta. Max. pulsiks öeldi 182 ning anaeroobseks läveks 174. Pidi olema väga hea tulemus.
Lapse sünniga ilmselt asjad veidi muutusid. Järeldan sellest, et olen näinud korra pulssi 187... Aga küsimus tekkis hoopiski sellest, et kui jooksen pikemat maad (mingi 15-20km). Kui ma näiteks kusagil viienda kilomeetri kandis pulsi üle anaeroobse läve piiri ajan kogemata (tõusudel kerkib mul pulss sooja ilmaga väga kiirelt), siis kas "pahandus" on juba tehtud või on sellest abi, kui ma üritan ta kohe uuesti alla anaeroobse läve lasta ja seal hoida? Ehk siis - kas kohe läve ületades hakkavad organismis tagasipöördumatud protsessid või on võimalik "kahjut" taastada?

Anaeroobne lävi on kiirus,kus algab järsk laktaadi tõus.Pikka eaga üle anaeroobse läve treenida ei ole võimalik.Kui aga ületad anaeroobset läve tõusudel ja pärast pulss jälle langeb ei juhtu midagi.Nii lühikese ajaga laktaat ei kuhju.

ainsaan kirjutas:Anaeroobne lävi on kiirus,kus algab järsk laktaadi tõus.Pikka eaga üle anaeroobse läve treenida ei ole võimalik.Kui aga ületad anaeroobset läve tõusudel ja pärast pulss jälle langeb ei juhtu midagi.Nii lühikese ajaga laktaat ei kuhju.

Kõik õige, samas võiks soovitada joosta pikemaid otsi siiski alla aeroobse läve, et luua baasi vigastuste vältimiseks.

Tere

Ka minule kui algajale tekitab antud teema väga suurt segadust ja on tekkinud paar küsimust.

Kuidas/milleks on kasulik aeroobses tsoonis(70-80% MHr) jooksmine ? mis tähendab aitab luua baasi ?
Mis on aroobse treeningu eelis kõrgema pulsiga treeningu ees ? Kõrgemal pulsiga jooksmine peaks ju arendama vastupidavust kiiremaks tempoks ?
Kas üldse ja kui suur osa jooksudest peaksid olema nõ aeroobsed ?

Suur tänu kui keegi vaevub seletama või oskab juhatada vastava materjalini.

wares kirjutas:

ainsaan kirjutas:Anaeroobne lävi on kiirus,kus algab järsk laktaadi tõus.Pikka eaga üle anaeroobse läve treenida ei ole võimalik.Kui aga ületad anaeroobset läve tõusudel ja pärast pulss jälle langeb ei juhtu midagi.Nii lühikese ajaga laktaat ei kuhju.

Kõik õige, samas võiks soovitada joosta pikemaid otsi siiski alla aeroobse läve, et luua baasi vigastuste vältimiseks.

Annaks esialgu selle jutukese lugeda: http://runningexpert.blogspot.com/2010/01/baastreeningu-pohimote_28.html Samas võid ka teisi teemasid antud blogist uurida ja saad hulga targemaks. Kui ka edaspidi küsimusi tekib postita julgelt.

Aitäh vastamast

Nii palju kui olen lugenud olen aru saanud et anaeroobses tsoonis annab 30-60min treenida ?

Kuna mul näitab ka ligi tunniste jooksude puhul keskmiseks pulsiks kuskil 90% maksimaalsest, kas siis on äkki lihtsalt 220-vanus valemist saadud MaxHeartRate nii vale ja see 170 võib minu puhul olla ka aeroobne ? Sest ei ole ju võimalik et ma tund aega anaeroobselt treenin... Kas sel juhul on see pulsi number üldse oluline, võib olla olengi natuke kiirema südametööga ja seni kuni pulsi proportsioonid on õiged on kõik korras ?

A tee lase teha endale jooksulindil koormustest, koos pulsitsoonide määramisega ja saadki vastused küsimustele.

Mul endal näiteks on anaeroobne lävi 175 l/min.....veidi alla selle on võimalik edukalt ilma ära kukkumata joosta läbi maraton....mille jooksul mul keskmine pulss jääb 170-174 l vahemikku.....isikliku rekordi ajal olin siis napilt alla läve 2:46 ja siis nn. punases 22 min....(viimased 5km).....teoorias peaks läve kiirusel laktaadi tekkimise kiirus ja laktaadi eemaldamise mehanismide kiirus võrdsed olema.
Pigem tekkib tempo langus mitte laktaadi kuhjumisest vaid energiavarude lõppemisest.....

kuidas tõsta treeningu keskmist tempot ja ilma ,et pulss selle juures tõuseks ? Milliseid trenne peab tegema ? Kas see tuleb lihtsalt treeeningkogemuse ja -koormusega või on selleks mingid erilised treeningud? Asi selles ,et ma tahaks trennides joosta kiiremini vaikselt viskab kopa ette see vaikselt tiksumine - kilomeetriaeg on 5.30-6.00 (lõigutrennides saab muidugi kiiremini liikuda) Jooksukogemust ja koormust peaks nagu olema juba päris palju aga kiirus ei tõuse :S

marti88 kirjutas:kuidas tõsta treeningu keskmist tempot ja ilma ,et pulss selle juures tõuseks ? Milliseid trenne peab tegema ? Kas see tuleb lihtsalt treeeningkogemuse ja -koormusega või on selleks mingid erilised treeningud? Asi selles ,et ma tahaks trennides joosta kiiremini vaikselt viskab kopa ette see vaikselt tiksumine - kilomeetriaeg on 5.30-6.00 (lõigutrennides saab muidugi kiiremini liikuda) Jooksukogemust ja koormust peaks nagu olema juba päris palju aga kiirus ei tõuse :S

Noo ma pole just kõige õigem inimene seda kommenteerima, siin ka vanemaid ja targemaid jooksjaid.
Aga minu teada jääb see pigem aeroobse poole taha (endal ka see halb praegu, jooksen ka ise hetkel tavalisei krosse samas tempos mis sinagi). Mina soovitaks just teha ka madalama intensiivsusega pikki otsi, ma ei tea muidugi kui palju sa tavaliselt jooksed. Aga nende otsadega peaks pulss vaikselt langema hakkama. Endal üritan ka just seda aeroobse piiri alust jooksu kiiremaks saada, et uuele hooajale vastu minnes saaks kiiremini joosta.

Edu!

Ei see kiirus tõuse kui kiiresti ei jookse!Lülita treeninplaani igal nädalal üks tempokross.8-12km.Seda tee pulsisagedusega veidi alla anaeroobse läve.Juba 2-3 nädala pärast näed,et sama kiirusega joostud tempokrossi pulss on langenud.

õige jutt Ain-l, sama soovitus.
põhimõte on tegelt see - lihased ei õpigi kiirelt jooksma, kui sa kiiremalt vahest ei jookse. nad harjuvad selle aeglase tempoga ja nii jääbki. Et siis reegel: et kiiremalt joosta, peab kiiremalt jooksma! selge ju! :P