Sügisjooksu maraton

suht koht jah palju. endal läks see 3tundi vett vedama, kuna ei julgend ortopeedilisi taldasid kasutada maratonis ja tallavõlv läks teisel ringil paremal jalal täiega valusaks. pidi tempos kõvasti järele andma. 1ring oli ilusti alla poolteisetunni aga noh, eks järgmisel korral üritab uuesti

Teine maraton elus, rekordi parandust ca 14 minutit. Natuke kahju, et tervis eelneval nädalal jukerdas, ehk oleks julgemini jooksnud. Oleksid ei maksa midagi ja olen ka tulemusega 2:59:22 rahul.

Esimene maraton sai selja taha.
Raske oli. Pulss oli madal ja tahtmist oli, aga parema jala põlv oli alates 28'dast kilomeetrist niiii meeletult valus, et jalg lihtsalt ei paindunud. Aga lõpetasin ajaga 4:50 ja olen üli-üli-üli rahul.
Esimest korda oli hea joosta - kuna ei osanud aimata, mis ees ootab, siis võisin igal hetkel veel optimistlik olla. Seda enam, et eesmärk oli ju vaid ilma ajapiiranguta lõppu jõuda ja mitte kepikõndijatele väga ette jääda.
42 kilomeeter, mille läbisin jooksusammu immiteerides, oli vaieldamatult elu pikim kilomeeter mida läbinud olen. Aga finišisirgel tegin isegi lõpuspurdi ning "rabelesin" ühe noormehega koha pärast.
Aitäh kõigile, kes rajal vastu tulles sõbralikult naeratada jaksasid ning ise juba lõpetanuna ergutust jagasid.

igaüks, kes läbis oli tubli ja igaüks kes lõpuni ei jaksanud aga üritas, oli ka tubli!

Minul läks see jooks nagu paljud teised jooksud sel aastal. Ei ole ega tule seda kerget sammu. Algusest peale oli minek krobeline. Tuleb vist järgmine aasta ka trenni hakata tegema korralikult.
Aeg 3:15 on joostud 16. maratoni pingereas küll 3. tulemus, aga mitte ei saa rahul olla. Kui millegagi rahul saab olla, siis algusest peale ülikõrge pulsiga joostes teine ring väga ära ei kukkunud- vaid 3 min aeglasem esimesest. Pulss oli esimene ring juba liiga kõrge 175 l/min, mis pärast ma ei saanud plaanitud tempost 4.30min/km kinni hoida vaid pidin 4.35min/km jooksma, teise ringi algusest kuni lõpuni püsis see juba stabiilselt üle 180l/min....aga siis oli juba pohhui, tuleb mis tuleb....keskmine lõpuks 179 l/min max 185l/min......tavalise 167-172 asemel.

njah ma nii kõrgeid pulsse ei suuda kuidagi välja joosta...
esimesel ringil püsis endal 155-156kandis ja peale jala valusaks jäämist ja tempo langetamist selletõttu enne teise ringi algust langes ca143-144peale. teine ring oli ka 9min aeglasem, sellepärast ka madalam pulss
keskmine oli lõpuks 148.

179 tõesti hullumeelne pulss!!!Aga eks mees noorem ka.Minu max.on 179.Aga see,et kerget minekut ei olnud ja ka pulss tavalisest veidi kõrgem on siiski sellest,et kahe maratoni vahe liiga lühike.Tunne võib olla selline,et oled taastunud,aga tegelikult on see siiski organismis sees,mis annab tunda just pärast teist jooksutundi.Ärge kartke puhata!!!!Ennem teha vähem aga mitte kunagi rohkem!!!

Aga järgmine kord unustage pulsivöö nii muuseas koju Peale oma esimest maratoni loobusin sellest ja ei kahetse.Või tõesti hoiate tempot ainult pulsinäidu järgi? Enesetunne ei loe miskit?

Mina vajutan küll enesetunde järgi ennast auku.Esimesed 30 on enesetunne naguinii hea,aga kui oled üle kruvinud,siis viimast 7km võid kooberdada tund aega.Aga individuaalne.Viimane kord panin isegi GPS-i peale,Väga hea oli keskmise kiiruse järgi joosta ja samas ka pulssi jälgida.Väga head näitajad hilisemaks analüüsiks ja võrdluseks järgmiseks korraks.

Nu enesetunde järgi olen ennegi täitsa auku jooksnud. Minu puhul näitab siiski maratonis pulss suht ära. Probleemiks on siiski see, et treenitus on madal hetkel. Olen oluliselt vähem treeninud, kui 2 aastat tagasi samal ajal. Et maratoniaeg oluliselt kehvem väiksema treenituse juures ei ole tuleneb vaid suurematest kogemustest. Oskan nüüd kehvema mineku juures taktikaliselt paremini joosta, et lõpuni vastu peaks. Samas varemalt olen palju parema vormi juures alati liiga kiiresti alustanud, et siis peale 30km kõik kaotada. Huvitav ongi see, et seni pole kunagi nii kõrge pulsiga suutnud ilma kõndimata lõpus lõpetada

Näitab,et Sul anaeroobne lävi kuskil 180 Muidu poleks võimalik teist poolt joosta üle anaeroobse läve.Laktaat teeks siiski oma töö.See,et pulss kõrgele läheb on tegelikult hea näitaja ja muidugu veel parem kui seda jõuad kannatada.Tihti intensiivse tereenintsükli puhul tuleb see häda,et ei jõua pulssi üles joosta. See on vormi tunnusmärk.Peale väikest puhkust jõuad jälle ilusti kõrget pulssi hoida ja ka ajaliselt kauem.

Nujah, mul näiteks max pulss kuskil 184-185kandis ja aanaeroobne lävi 159-161kandis hetkel. Maratoni ajal oli hea tunda, et hoides pulsi 155-156 peal ei olnud hingeldamist (tempo sisi 4:06-4:09min/km) ja nagu väheke tõusu oli ja hetkeks 158-159peale läks, siis hakkas hingeldus tulema ja andsin veidi järele. Ühesõnaga vaatasin pulssi aga järgisin enesetunnet. pulsinäitaja lihtsalt toetas ja aitas tempot parajana hoida.

nüüd siis veidi puhkamist veel ja siis peaks hakkama ettevalmistused järgmiseks maratoniks. Ajaline eesmärk on juba mõtetes/plaanides paigas ja plaan ka üldjoontes paberil .

Järgmisel aastal ilmselt tulebki ette võtta kas 2 või 3maratoni. kevadel üks ja siis äkki teeks ka ühe topeltjooksu - Helsingi ja Tallinn, või siis ainult Tallinn. Seda otsustab juba peale kevadet. Kodulinnas ju võiks ikkagi ära joosta äkki kunagi antakse veel auhind, et näiteks kõigil 10-20nel maratonil käinud näiteks siin

Ise kukkusin 3h pundist 27-ndal kilomeetril ära, kuna hakkas pistma. Siis mingi hetk sain meedikutelt valuvaigistit ja järgmises joogipunktis läksid tablakad sisse. Kusagil 34-ndal sain ka valust lahti ja siis sai normaalses tempos edasi joosta. Õnneks oli ees väsinumaid mehi, keda sai siis püüda. Muidu pulss oli enamus distantsist 160-166, 35 kilomeetri märgi juures sai siis kergelt juurde antud ja pulss tõusis üle 170, maximumi sain 181 kusagil viimasel tõusul ilmselt. Aga varu jäi veel sisse nagu ka Riias. Seega 3.01.46 igati korralik rekordi parandus ja tulemus, sest eesmärk oli 3.05 ära joosta. Korra tuli ka 3h piiri märg unenägu silme ette, aga see kustus selle pistmisega.

mul siiski on anaeroobne 175 l/min......laboris nii mõõdeti. Aga täheldati ka seal katsel, et mul on omadus väga kaua kannatada nn. punast tsooni. Muidu max pulss on 192 l/min.

Eks mõõtmisi tuleb uskuda,aga ausalt öeldes ei ole kuulnud,et maratoni keskmine pulss oleks anaeroobsest lävest 4 lööki kõrgem!!! Vere laktaadisisaldus peaks olema sellise pulsi puhul kõrgem kui 4 mmol/l.Üle kolme tunni järjest üle anaeroobse läve-tundub veidi uskumatu,aga.....

selle kohta tahaks öelda, et labori koormustest ei ole piisavalt adekvaatne. Tingimused pole samad, mis "õige" jooksu juures. Ka mul oli pulss ca 20lööki laboris kõrgem, kui sama tempo juures tänaval joostes.

Õigem oleks teha koormus-laktaaditest staadionil koheselt peale iga lõiku verelaktaati mõõtes. tuleb ka odavam.

Selge,et koormustestil on pulss kõrgem,kuid kui lasta ka laktaati mõõta,saab siiski ettekujutuse mis pulsi juures laktaat äkki üles läheb.Iseasi on kiirus,kuid näiteks pulsi juures 175 on laktaat ikka sama,olgu siis laboris või maanteel.Ainult sama pulsi juures on väljas kiirus suurem!!!See tähendab,et anaeroobse läve kiirus on väljas suurem kui laboris mõõdetud.

kusjuures ma pole kindel - selle laktaadi (4,0) pulsi juures, mis laboris mõõdeti. väljas mul pulss nii kõrgele ei ole kunagi tõusnudki, ei tol ajal ega ka praegu. aga ma vb erand.
"tavainimese" võib Aini jutt täitsa õige olla

aga jah üldjuhul saab väljas parema selguse asjast! ja palju odavama raha eest. kuigi ilmselt eksin ka ise aasta lõpu poole või uue algul laborisse ära, kui aega leian. mingi ettekujutuse ju siiski sealt saab, eks pärast lasen laktaaditestidega kuskil staadionil-hallis testida. siis oskab täpsed järeldused teha. tekkiski sportlik huvi asja vastu :P

Laktaat on väga individuaalne näitaja mis oleneb väga paljudest asjaoludest.Muuseas mida kõrgem vanus,seda suuremat laktaati kannatab.Minul näiteks on laktaat 4 juba 152-se pulsi juures,kuid häda pole midagi Anaeroobse läve määramine ainult laktaadi järgi pole päris õige.Tuleb vaadata ka hingamiskoefitsenti jne. Oma maratonide keskmise pulsi laktaat on minul 5,3-5,6.Peaks olema kutu,aga pole nii.Pärast koormustesti saadud andmeid peab korrigeerima vastavalt individuaalsele eripärale

see on muidugi õige - ei saa juhinduda ainult andmetest, need saab vaid aluseks võtta ja siis korrigeerima inimese järgi. Pigem annavad need ettekujutuse hetkeseisust.
Seda ma ei teadnudki, et vanemas eas kannatab kõrgema laktaadiga joosta vb see on individuaalne või oleneb kogunenud treeningkilomeetritest/tundidest?
Kas oled maratonide ajal laktaati mõõtnud, et oskad nii täpselt öelda või mille järgi pakkusid nii kõrge laktaadi maratoni läbimise näitajak?

tegelikult ei tehta ju testi ka vahetult ennem maratoni tavaliselt vaid treeingperioodide vahel, et jälgida muudatusi jne... maratoni ajaks võivad tegelikud näitajad olla juba muutunud. st mitte arvestatavad enam. kas paremad või kehvemad. vahepeal jõuab tulla vigastuspaus või ületreening ja need võivad ju ka andmeid muuta?!

ise küll pole väga suurt rõhku pannud andmetele - teada on hea aga jookseb ikkagi inimene

Tähtis pole niivörd laktaadi hulk vaid selle eemaldamise kiirus. Siiski ule anaeroobse peaks laktaati kogunema kiiremini kui organism suudab eemaldada, kuna viibid sisuliselt hapnikupuuduses. Aga tähele olen pannud kull, et sugise poole olen suutnud korgemat pulssi hoida. Kevadel oli pidev probleem see, et isegi luhikestel maadel ei suutnud korge pulsiga joosta.....jooksin mingi 170-177 10-15km distantsil, nuud maraton 179....ei oska midaggi arvata

Ongi nii nagu ma eelnevalt mainisin.Ilmselt jõuad heasse vormi alles sügiseks.Vormi üks tunnusmärke ongi see kui jõuad pulsi üles jooste ja seda pikalt kannatada.Arvan,et Sul oli ka selleks ajaks anaeroobne lävi tõusnud kõrgemale kui 175.! Kui laktaat on tõusnud ikkagi üle kriitilise piiri,mis on individuaalne,siis ei eemalda seda sealt enam mitte mingi valemiga.

hmm, huvitav, et mul on tavaliselt vastupidi - vormi paranedes läheb järjest raskemaks kõrge pulsini üldse jõudmine, samas jooksukiirus on märgatavalt kiirem. teoorias ei tohiks nii juhtuda vaid läve pulss peaks tõusma aga mul just vastupidi...