Sügisjooksu maraton

Olen minagi üks neist, kellel Sügisjooksul on plaanis teha maratonidebüüt. Tempotunnetuse ja maratonikogemuse saamiseks tegin Rahvajooksul ka oma ametliku debüüdi poolmaratonis. Suhteliselt lihtsa jooksuga 1:33 peale tulnud aeg andis palju enesekindlust, kuid tõstatas ka paar küsimust. Esiteks suutsin jooksuga pöidadele saada päris korralikud villid. Juba nii 12-13 km peal oli tunda taldade all kahtlast liikumist, mis 42 km peale saaks ilmselt üsna häirivaks. Kas hõõrumine on aetav mu suhteliselt suvaliste spordisokkide kaela, st oleks mõistlik hankida spetsiaalsed jooksusokid? Ja kas jalgu on võimalik pikaks jooksuks kuidagi ette valmistada? Ka varasemalt on pikad trennid teinekord taldadele hakanud. Jooksujalatsid tunduvad samas üsna mugavad ja on valitud oma jala järgi, nii et nende kaela ei tahaks hõõrumist hästi ajada. Suhteliselt jooksu lõpu eel käis jalgadest ka paras surin läbi. Suusamaratonidel jagatakse teeninduspunktides soola, mis krampide vastu päris hästi toimib. Kas jooksumaratonidel on lootust soolale teeninduspunktides või peaksin oma varudega rajale minema?

Enamustel on olemas küll puuvilja lauad.Kuulnud olen ,et pakutakse ka hapukurki.Aga ära mine ehku peale välja ja parem võta ise kaasa.Firenzes pakuti kuskil 33ndal kilomeetril vist isegi geeli pakikesi. Aga höördumine võib olla jah sokkides kui jalanõu tundub igati ok.Mingi aeg kasutazin ise Mizuno tosse ,aga need tundusid kuidagi liiga laia liistuga olevat mille tõttu jalg sees andis liikuma ja hõõrduma.Aga eks vilide teke ole maratoni puhul väga paljus ka soojusega seotud.Igatahes edu debüütmaratonis ja ära siis oma enesekindlusele tuginedes liiga optimistlikult peale mine.See kerge minek võib väga valusalt kätte maksta:)

Ütleme nii, et eelmine aasta rahvajooksul oli ka maratonil soola. Samas Stockholmis see aasta oli just soola kurk. Niisama sool ei ole tegelt õige, selle kohta on täitsa asjalik artikel jooksupartner.ee lehel. Ütleme nii, et ega väga entusiastlikult peale ei maksa minna. Mul oli eelmine aasta poolik oli 1.28 (lõpp) ja läksin ka maratonile uljalt peale, sain suure valuga 3.18 lõpuks. Aga mast oli maas ja väga hull olla. Eks selle aasta Rahvajooksu põhjalt on raske ennustada, ilm tegi oma töö. Rusikareegel on 2Xpoolmaraton + 10% ajast, aga see on ikka väga individuaalne.

Veel kaks valemit.2,11x21,1 minutites=maraton või siis 5,48x10km-28min=maraton


Enamus aga sõltub endast,palju oled pikki otsi teinud ja mitmendal km-l haamri saad!

enda jaoks ka mizunod liiga laia liistuga ja pikematel jooksudel ei kasuta.
samas sokid on ka väga olulised. palava ilmaga jalg tossu sees higistab ning läheb "libedamaks" joostes.
maratoni tempoks võib arvestada ka poolmaratoni km aeg+10sek umbkaudu.
aga eks see kõik ole tunde küsimus ja kuidas enesetunne/vorm parajasti on.

Pisut OT ole, ning seda sokkide teemat võiks arutada "nõuanded" või "varustus" teemas, aga sokkidega nagu ka muu rõivaga on nii, et kasutada tuleks ikka funktsionaalsetest kangastest valmistatud tooteid. Kestvusalade puhul on puuvill "saatanast"
Järgida tuleks seda, et ka sokid vajavad sissejooksmist ning kuluvad, st. kui uue paari jalatseid soetad võiks ka paar paari korralikke sokke osta- talveks sellised, mis hoiavad sooja, suveks sellised, mis jahutavad. Samuti on sokkide hooldus oluline- enne esmast kasutamist tuleks need läbi pesta ning pesemisel kasutada spordipesugeeli või sensitive geeli ja loputusvedelikku mitte kasutada.

Viimane valem kohe minule kindlasti ei sobi, kuna siis kuna mul poolmaratoni tempo on hea vormi korral 4.00min/km, ehk maratoni siis 4.10 min /km oleks selge enesetapp.....Jooksen praegu parimal juhul jaheda ilmaga 4.30-4.45 min/KM ja siis on juba maratoni keskmine pulss 170-175 l/min .....4.10 joostes on pulss 178-180 ja sellega kestan max 25-30 km....2 nädalaga võib maratonist täielikult taastuda küll... mul on konkreetne näie enda näol olemas, kui 2 aastat tagasi peale Helsinki maratoni jooksin 2 nädala pärast 7 nädalase vahega võistlusjooksu ja kõigil isikliku rajarekordi või võistlusmaa isikliku rekordi lõpetades maratoni rekordiga.

Maratonis on tihti veel nii, et tihti taandub kõik konkreetse päeva enesetunde taha. Vahel on nii, et sulle sattub lihtsalt sitt päev, kus enesetunne kehv ja joosta ei jõua, samas vorm iseenesest hea. Teine kord aga vorm polegi hea, kuid superenesetunne ja lausa lendad rajal. Viimane juhtus minuga Riias...seal kõik sujus ideaalselt.

Midagi ei juhtu nisama.Selleks ongi vaja ülitäpeselt plaani.Mina oleksin kõik oma maratonid 3 päeva enne ja 3 päeva pärast õiget kuupäeva jooksud kuni 5 min kehvemini.Peab täiesti täpselt ajastama superkompensatsiooni.Kui suudad seda,on kõik OK.kui ei,siis on ja ei ole ka.

Tööinimesel ja arvestades tänavust suve, siis kõike ei ole võimalik päeva pealt planeerida. Kuidas sa teed mahukat treeningut 25+km, kui taevas lõõskab päike ja 30 kraadi sooja, või nädala keskel pole aga võimalust nii teha jahedama ilmaga, kuna peale 8 tunnist tööpäeva eriti üle pooleteise tunni ei jõua joosta. Tuleb pidevalt plaane ümber teha. Helsinkis on mul põhjused ülihästi teada ja põhjus nr. 1 on öine kehv uni. Rekordjooks on tehtud kevadel, kui ma olin üldse plaanist 2 nädalat maas ja ei läinud maratonile üldse aega jooksma vaid rahulikult läbima, a kui peale 28 km on enesetunne nagu polekski jooksnud, siis ei saanud seda kasutamata jätta.

Ega mul endal on ka sama asi.Töötan ja elan enamuse ajast Hollandis ja samamoodi on päev kinni.Olen proovinud vägisi aga plaanist kinni pidada ja seda just 6,5,4,3,nädalat enne maratoni.Need nädalad on suurema tähtsusega kui ülejäänud ettevaömistusperiood kokku.Käisin siin +28 kraadiga ja 88% õhuniiskust jooksmas 26 km.Keskmine km tuli 5.18??? ja kogu lugu.Pärast 2 päeva kotis...Lihtsalt ei jõudnud kiiremini,kuna pulss hakkas lakke tõusma.Aga eesmärgi see trenn siiski täitis-ajajooks sai tehtud.

Nädalavahetustel ka töö? ise jätan pika joosku sinna ja nüüd palavaga jäid need ikka päris õhtusesse aega.

Käisin õhtul kell 21 jooksmas, aga ikka 26-28 kraadi.....mul ka majaehitus pooleli nv ehitan jõudumääda seda, ja andke andeks lihtsalt ei viitsi pikki otsi joosta. Lisaks huvitaval kombel ei ole mul andnud pikad otsad loodetavat efekti maratoniks. Kõik paremad maratonid on tulnud hoopis suht väikese eelneva mahu pealt.

Kas valuvaigistit võib võtta enne jooksu? Pidevalt probleemid maksa pistmisega, kui tähtis jooks kannul. Sain teada, et see on tingitud hapniku puudujäägist. Hakkasin tarvitama rauda, mis aitab kaasa hapniku transpordile veres.

Valuvaigisti pistmise vastu on tegelemine tulemusega, mitte põhjusega. Reeglina saab pistmisest treeningutega lahti.
Siin sulle pisut lugemist: http://www.stamina.ee/index.php?menuID=459&ids=459&elementID=1053&action=view&itemID=2

Edukat treenimist.

Mina ka siis maratonil kirjas. Esimene. Loodetavasti mitte viimane.
Abikaasa tuleb kaasa. Seda, kas ta lõpuni jookseb või mitte, otsustab enesetunde järgi. Oma põhieesmärgiks loeb ta hetkel minu pidurdamist esimesel kümnel kilomeetril. Sellel teemal läheb meil ilmselt rajal veel "tüliks" ka, sest praeguse plaani järgi on tema arvamus kilomeetri ajast umbes 15 sekundit aeglasem kui minul. Mul ei ole küll ajaeesmärke, tahaks lihtsalt finišisse jõuda, kuid siiski on tunne, et päris viimasena lootusetuna lonkida ju ka ei tahaks...

Ja tänahomikuse tormituulega Piritalt kesklinna poole joostes ei sutnud ma küll ette kujutleda sellise ilmaga kaks korda Pirita-Merivälja teed vastutuult minna... Nii et mina loodan küll umbes viis-kuus kraadi soojemat ja väheke vaiksema tuulega ilma.

Aga kui te teiselt ringilt tullest Pirita teel kohtute näost punase lühikese naisterahvaga, kes teist ringi alles alustamas, siis võite lehvitada.

Pane pulsimõõtja peale ja jälgi,et esimene 10 oleks kuskil 12-14 lööki alla anaeroobse läve.Siis ei tõmba algul tühjaks.Peaasi,et stardis kohe udama ei hakka,algul hea tunne,aga pärast maksab kätte.Mis tuulesse puutub,siis katsu leida võimetekohane punt ja vastutuule otsal istu kellegile suuremale kollile selja taha!Edu!!!!

Liigset rabistamist alguses saab vaigistada ka nii, et (kui sul siiski on mingi ajaline eesmärk) pulsikella külge "ühtlase tempo" kalender panna (internetist saab endale printida). Siis on teada, mis ajaga sa mingi kilomeetriposti juures pead olema. Ning soovitaks isegi esimesed 25 rahulikult võtta. Öeldakse ju, et maraton algab 32-st km-ist. Aga edu ja kohtumiseni stardis:)

Tere!

Mul kah esimene maraton, ent mure hoopis hommikuste kraadidega. Päevaks lubab küll sooja ent mul pole jahedas hommikus startimise kogemust. Minu jaoks 10-12kraadi väga külm. Tahaks kohe ju lühikeses alustada. Rasvakihti ka pole nahavahel. Olen küllaltki külmapelg. Kui on tuulisem hommik, siis mereääres kindlasti jahe
On kellelgi kogemusi, soovitusi jagada?

1. Välismaratonidele lähevad inimesed soojendama vanade dressidega, mis vahetult ennem starti visatakse suvaliselt tee äärde. riided mis suht läbi ja mõeldudki ära viskamiseks.

2. Määrid jalad soojenduskreemiga sisse. Kahjuks küll enda kogemusest - jooksu ajal soojaks ei läinud aga peale jooksu dussi all lausa kõrvetas . teoorias peaks abi siiski olema.

3. Kannatad jahedama osa ära, riided tegelikult palju ei muudagi. keha harjub. ise näiteks Dublini maratonile läksin varakult lühikeses dressis (alguses oli temperatuur -3 kuni -4 kraadi kuskil ja veidi jäine, õrn tuuleke aga päike, lõpus 6-7plusskraadi. Oli ideaalne joosta - jooksu ajal ei olnud külm ega palav. ennem jooksu rahva seas ei olnud ka külm, rahvas soojendas.

4. Lähed siiski pika dressiga. Siinsel lumisel/jäisel vana-aasta maratonil jooksin siiski pikas dressis.

5. kombineerid neid osasid variante

Pakuks veel valikuvõimalusi:
1. Kui ilm ikka lubab päevapeale sooja, siis mine lühikesega peale. Jalad määrdid soojenduskreemiga sisse aga ülakeha jaoks ostad poest kilekeebi, mille vahetult enne stardipauku ära viskad. Olen näinud, kuidas ka 200 l prügikotid selleks otstarbeks kasutusele on võetud. Berliini Maratonil on selline keep stardimaterjalidega kaasas.
2. Räägid mõne tuttava ära, kes sinult stardis riided vastu võtab või raja mingil kilomeetril. Kui hiljem rõivast ära tahad anda, siis vaata, et stardinumbrit selle eseme külge ei kinnita

Ning lisaks veel sellise soovituse, et kui kasutad pulsikella, siis lülita see varem juba pulsimõõtmise faasi (kui see kellal võimalik on) et kell ja vöö omavahel suhtlema hakkaks. Stardikoridoris võib kellal sinu vöö leidmisega probleeme tulla sest ümberringi kümneid pulsimõõtjaid.

Edu soovides,


Opa

ja kuidas jooks oli? külm/soe? oli nõuannetest abi?

endal läks päkaluu valusaks teisel ringil, samm läks kohe pehmeks, ära tõugata ei saanud korralikult ja teised jalalihased läksid tööle, mis muidu peale 30km hakkasid krampi kiskuma ja ei saanudki seekord alla 3tunni.
eks järgmisel maratonil tulevad need minutid sealt siiski näpistada ja see viga parandada:P

Kust tulemusi saaks näha?

Aitäh! Vaatan,et päris palju eestlasi alla kolme tunni jooksnud....