kas keegi kasutab trennis pulsikella abi?

Mis marki asja kasutate ja kas on ka kasu?
Milline on kelegi normpulss trennis?

Ise kasutan Polari kella rs200 või midagi sellist. Kell on trennis kogu aeg käe peal, aga vööd kasutan ainult krosside ajal. Üldiselt treener laseb meil krosse joosta 150 pulsiga.
Muidu suht rahul kellaga. Krossipõhjal näeb kohe ära mis seis on

kasutan Polari kella ja SLS (pulss tavalise krossi ajal 145-155, tempokrossidel 165-180).

runforfun kirjutas:kasutan Polari kella ja SLS (pulss tavalise krossi ajal 145-155, tempokrossidel 165-180).

Jappp sama siin

mul rs800sd aga pika krossi ajal ei saa pulssi kuidagi yle 130-136, tempoga ca 5min/km

Kasutan Polarit ja pulss krossi ajal 140-160 olenevalt treeningutüübist.

kasutan polari rs200, see paistab ka üks levinuimaid olevat
kasu on ikka olnud ennem seda jooksin tunduvalt kõrgema pulsiga.
hetkel jooksen krossi kusagil 145-160 pulsiga

Mul siis Polar S610i, ise olen täitsa rahul ja pulss siis vastavalt treeningu tüübist.

Ma kasutan RS100 ja krosside ajal on keskmine pulss tavaliselt 140-150

Polar RS200 sd on mul siis. Pulss sõltub kindlast treeningust. Tihtipeale üritan hoida vahemikus 130-160 kui on pikem kross.

Ise kasutan ka polar rs200. Kasu on ikka, ennem jooksin pikka krossi sisetunde järgi ja tempo oli nõks kõrgem kui oleks pidanud. Trennis siis keskmine pulss pika krossi ajal 135-145.

Polar RS200 on ka mul ^^

huvitav,et keegi suuntot ei kasuta,suusatajate ja ratturite seas juba päris popp

Polar rs200sd. Kasutan mingi pool aastat vähemalt. Enne seda oli Sigmasport.
Polar sai võetud selle digilulla pärast, mis distantsi mõõdab. See kergendab arvutamist ja muud uurimist. Kui korralikult kalibreerida siis töötab väga hästi. Saab kiirusele ja pulsile ka mingi võrdusmärgi vahele panna.
Tavaline jooksutempo on kusagil 5.00-5.10 min/km ja pulss sellega 148-152. Üle 152 hakkab kiirus juba alla 5 min. km kiskuma. Kusagil 176 juures on 4 min/km, kui krosse olen jooksnud aga eks siin teevad tõusud ka oma tööd.
Abi on kindlasti olnud, sest algajana sai ikka väga kõvasti üle aeroobse läve joostud. Nüüd saaks ka ilma kellata hakkama aga sisseharjumise asi ja eks teeb jooksmise tunduvalt põnevamaks ning näitab ilusasti ära kas on trennist tulu ja kas keha on kurnatud või löögivalmis.

Polar RS200sd, pikad krossid 150-160, tempokross 165-175. Abi on palju olnud, kuna tagantjärele mõeldes algajana ilma kellata ilmselt jooksin kõik trennid 170 või rohkem ja tagajärjeks võistlustel üleväsimus ja vigastused. Andur aitab ühtlast tempot hoida ning kontrollida vormi. Näiteks 4.50/km joostes on pulss 150-155, 10 lööki kõrgenenud pulss sama tempo juures on kohemustele tuginedes märk kas kehvast taastumisest, ületreeningust või algavast haigusest, madalam pulss, aga paranenud vormist.

rs 400. ise jooksin just eile 148-149 pulsiga 18km 4.20 km tempos. vaja kiirust lõikudega treenida. aeroobne on mul hea. 4.00. anaeroobne vaja vähemalt 3.20-3.10 viia.

samad sõnad, mulgi vaja pikkasid lõike teha ja anaeroobset alla viia...
sellega lood hetkel kehvad

Kõvad mehed, pole midagi öelda. Mul anaeroobne 175 pulss, ehk jooksukiiruses 4.20-4.30, aeroobne 145, ehk 5.10-st ülesse. Poolmaratoni läbin võistlustel algusest lõpuni siis hapnikuvõlas ( 184 keskmine ja 4.10min/km)

145kandis pulsiga jooksen sellist keskmist 20-25km otsa ca 4:50tempos,
probleem selles et kuidagi ei saa ka kiirendustel pulssi üle 164-165 ja
võistlustel 168-169, samas max on 188...
Vaja veel trenni teha ja pikemaid lõike/kiirendusi...

mul levelid 154-175-188. viljandis yks aasta ka yle 180 terve distants jooksin. maratoni pulss 167-172 on. viimati kui katkestasin katkus ka juba sinna 180 peale. eile jooksin 10km140ga. vahepeal sain ka selle pulsiga 4.20 tempo kätte. ise ka yllatusin.

Minu treener lähtub ainult pulsinäitudest - km ajad pole tähtsad. Isegi võistlustel soovitab pulssi jälgida - eriti alguskilomeetritel, sest kui nt isegi 5 km distantsil kohe esimese kilomeetri joosta mitu lööki üle anaeroobse läve, võib kogu jooksu ära rikkuda. Pulsikella abi ei ole võimalik üle hinnata.

igal juhul. vaatasin ka pulssi ja selle pealt konstateerisin fakti et mis sellega kiirus tuli.
aga viimasel maratonil tegingi selle vea et ei pöörand pulsile tähelepanu (yldiselt ma testriga ei võistle), aga tempot ma igaljuhul ei ylehinnand...vastuse sain varsti

Nu 5km jooksul on küll tester peal, aga seal rohkem alguskm jooksen tunde järgi. Tavaliselt 3.30, edasi kütan olenevalt vormist 3.40-3.50, ja pulss va. avakm on oma 13 lööki üle anaeroobse. Kui ma hakkaksin pulssi jälgima, siis jookseksin ilmselt 5km poolteist minutit aeglasemalt.

Maratonis on mul reegliks, et esimesel 30km ei tohiks joosta üle 170, pärast vaata ise, kui jõuad. Kord jooksin esimese poole 180-ga (pool maad 1.33), lõpuaeg 3.42.....arvutage ise mis ma maratoni teisel poolel tegin. Igatahes jooksmiseks seda oli küll raske nimetada.

mu rek sedasi joostes on 4.22 helsingis 2004. julm

ikka pulsokaga. abi on eriti suur alustades, hiljem oskad juba enesetunde järgi olukorda piisavalt pädevalt hinnata aga alguses kipud ikka ennast üle hindama. samas, kui on vahest harva mingi jama (unustad kella kuhugi maha, patarei tühi vms.) siis on kuidagi alasti tunne joosta. ma isegi ei pruugi kella trenni ajal vaadata, aga ta peab olemas olema.

ja kui, siis ikka selline, mis kiirust ka näitab. poaril siis sd mudelid, või rs800 gps-iga. endal on rs800sd ja üldiselt rahul. peale selle, et aastaga on läinud 3 rihma ja jooksuanduri patarei peab (kirjade järgi) mingi 40 tundi, mida on väga vähe (vahetamine mefos 160.-).

vahemikud on nii individuaalsed, et need vist kellelegi midagi kasulikku ei anna. statistika mõttes siis 121-145-161-164-178-187, aeroobne lävi 153, anaeroobne 173. soovitan lasta need aga koormustestil määrata, kuna kasutades rusikareegleid (või polari standard vahemikke) saab väga teistsuguse tulemuse. ise tegin pikka aega kaugelt alla nende vahemike ja tulemuseks oli 0 (või siis väga väike) areng. samas muidugi hea kerge olemine ka peale "rasket" trenni ja null vigastust.