Harrastaja jooksutehnika

Sooviksin siin foorumis tekitada arutelu harrastaja jooksutehnika teemal ning mul oleks hea meel, kui ka sina sellest arutelust osa võtaksid. Eesmärk oleks lihtsalt üldist hoiakut jooksutehnika olemuse osas mõista. Olen üha rohkem kohanud harrastajate seas arvamust, et "õige" tehnika on üle pöia jooks. Sellise tehnikaga jooksu hakatakse iseseisvalt tegema ning tulemuseks tihtilugu erinevad ebamugavused kannakõõluse ja/või sääreosa piirkonnas ning oluliselt kiirem spordijalatsite deformeerumine ja kulumine. Räägin siis HARRASTAJAST, kes jookseb oma rõõmuks, 2-4 x nädalas, põhiliselt kergliiklusteedel, 4-10 km korraga ning rahulikus tempos.

Millist jooksutehnikat sa ise kasutad ning kui oled sõbral/tuttaval aidanud jooksmisega algust teha, kuidas neil joosta soovitad?

Ette tänades,


Opa

pole tehnika peale uldse myelnud, jooksen nii nagu mul on mugav

Tere Eduard,
Tänan sind vastuse eest. Suheldes harrastajatega olengi kohanud peamiselt kahte tüüpi harrastajaid:
1. need kes jooksevad enda jaoks loomulikult, nii nagu meeldib.
2. need kes on kusagilt kuulnud/lugenud jooksutehnikate kohta ja püüavad omal käel, tihtilugu ennast nii vaimselt kui füüsiliselt vaevates soovitatud jooksutehnikat kasutama hakata
3. üksikud inimesed, kes pöörduvad treeneri/klubi poole, et leida enda jaoks õige tehnika.

Hmm, mida täpselt mõtled(ülepöia jooksmise puhul-äkki täpsustad vähe).
Ainuke asi mida ma üritan endal korrigeerida on kätetöö-kuna see oli vahepeal ikka väga kohtuav. Käsi liikus ennem edasi-tagasi ülivähe, pigem liikus käsi küünarnukist ehk siis küünarluu liikus üles-alla. Praegu aga üritan joosta nii, et käsi liiguks edasi-tagasi ehk siis küünarluu on küünarnukist risti(maaga paralleelne-muidugi suurema tempo puhul hakkab ülespoole tõusma, kuid peaks olema piisavalt arusaadav).

Tere Loom,
Üle pöia jooksmise all pean silmas jooksusammu, kus kand pinnasega kontakti ei lähe- maandutakse pöia välisküljele, siis toimub keharaskuse rullumine pöia siseküljele, millele järgneb kohe ka äratõuge.

Mis käte liikumisse puutub, siis sellel on oluline osa keha tasakaalu hoidmise ning rinnakorvi "avamise" osas. Lähteasend- küünarvarrest kõverdatud ca. 90 kraadi, käsi õrnalt rusikas. Liikumissuund ette ja taha, keha lähedalt.

Opa kirjutas:Tere Eduard,
Tänan sind vastuse eest. Suheldes harrastajatega olengi kohanud peamiselt kahte tüüpi harrastajaid:
1. need kes jooksevad enda jaoks loomulikult, nii nagu meeldib.
2. need kes on kusagilt kuulnud/lugenud jooksutehnikate kohta ja püüavad omal käel, tihtilugu ennast nii vaimselt kui füüsiliselt vaevates soovitatud jooksutehnikat kasutama hakata
3. üksikud inimesed, kes pöörduvad treeneri/klubi poole, et leida enda jaoks õige tehnika.

1. just selline olengi)) aga mu tempo on aeglane ja ma jooksen alles 1 kuu..
2. minu arust tehnika syltub kiirusest.Taha vyi mitte aga 4min/km ja 6min/km tehnika on teine.Lugesin kh tehnika kohta vene portaalides,aga mytlesin et ei hakka sellega praegu jamama..
3.kas meil Eestis/Tartus on uldse treenereid/klube kes trennib maratoni jooksjaid? vaga huvitav teada

P.S persse seda tuuld mis ei anna uldse joosta

jooksutehnika osas on oma sõna öelda ka jalatsitel, mis enamasti on tootja poolt tehtud eeldusega, et jooksja jookseb üle kanna ja suunabki üle kanna jooksma. Et õige tehnikaga joosta, siis soovitatakse osta võimalikult kerged ja õhukese tallaga tossud. Samas, ilmselt peaks siis jooksutehnika juba suhteliselt paigas olema ja lihased piisavalt tugevad - jõutrenn.

ise avastan ka tihtilugu, et "unustan" käed peaaegu seisma ja kui kui meelde tuleb ja käed liikuma panen, siis kiirus koheselt tõuseb aga ununeb varsti jälle, kahjuks... Üritan sellega ikka vaeva näha.

Tegelikult tuleb eraldada puhas päka peal jooks (päka esiosa) ja peaaegu täistalla peale maandudes (kogu päka peale). see on oluline vahe. esimene koormab tõesti liialt. peab olema väga tugev päkk ja pidev jõutrenn (päkahüpped jne), mis seda toetaks (Pose tehnika ja selle treenimine). Teine variant on see, mis tegelikult on õige - maandutakse küll täispäkapeal (isegi täistalla vb) aga vahepeal läheb ka kand maha, kuni tuleb jälle äratõuge.

oluline on piisav sammutihedus (90+ sammu minutis) ja erinevate kiiruste juures tuleks harjutada siiski jooksmist sama tehnikaga. vale tehnika kipub muidu "külge jääma" ka kiirelt joostes.

Tere playboy,
Tänan, et teemaga kaasa tulid.
Olen sinuga nõus, et enamus spordijalatsite tootjaid on valmistanud harrastajatele mõeldud jooksujalatsid eeldusega, et kasutatakse tervet jalalaba, ehk alustatakse sammu kannaosaga ning äratõuge toimub pöiaosaga. Statistiliselt on tõestatud, et enamus harrastajaid jooksevad nii. Samuti olen nõus, et tehnika eeldab jalatsit ja vastupidi.
Samas teeb murelikuks ja tekitab küsimusi lause, mille sinu tekstist välja rebin:
"Et õige tehnikaga joosta, siis soovitatakse osta võimalikult kerged ja õhukese tallaga tossud." Murelikuks teeb selle lause juures see, et kui tavaline harrastaja, kellel teadmised jooksust tagasihoidlikud sellise soovituse järgi tegutseksid, ostaks nad endale suure tõenäosusega sobimatu jalatsi ning saaksid mingi trauma. Küsimuse tekitab selle lause algus "õige tehnika". Põhjus, miks ma seda teemat foorumis alustasin ongi see, et teada saada foorumlaste arvamust "õige jooksutehnika" kohta, mis sobiks harrastajatele.

Minu seisukoht on selline, et kuna harrastaja on ikkagi harrastaja, kes jookseb oma lõbuks ja hea enesetunde nimel, siis ta võiks joosta nii, nagu ta on harjunud jooksma. Üldiselt siis üle kanna, kuna enamus jooksevad nii ja ka jooksujalatsid on massidele disainitud just nii.

Seda sel põhjusel, et ümberõpe vajab palju aega, vaeva, tunnetust ja tahtejõudu. See on pikk protsess, millega võivad kaasneda ka vigastused.

Teine põhjus on minuarust see, et tempoga 5 min/km või aeglasemini joostes väga vahet pole, millise tehnikaga joosta. Küll aga on, kui tempo on kiirem kui 4.30 min/km või kuni võistlustemponi välja.


Ise jooksen nüüdseks 100% pöia peal.

Erinevatel distantsidel on erinev jooksutehnika.Maratonijooksus on tähtsaim ökonoomsus,kuid ökonoomne jooks ei saa kunagi toimuda ainult pöia peal.Jala väliskülg,siis kanna toetus.Tähtis on,et jalg puudutaks maad veidi põlvest kõverduna ja suhteliselt keha all ja seejärel äratõuge mille juures peab olema jalg põlvest sirge kuni täieliku pöiasirutuseni.Muidugi huvitav on see,et kui joosta lindil koormustesti,siis kõrvaltvaataja näeb hästi,et madalamatel kiirustel käib jooks rohkem üle kontsa.Aga see ongi ökonoomsus....Kiiruse tõustes hakkab rohkem rolli mängima pöia töö.NB! Sprinteritel poleks kontsa vajagi!!!!

Tere ainsaan ja mees metsast,
Aimasin, et selle teema saab väga laiaks ajada, sprindist- maratonini. Selleks tegin ka "harrastaja" profiili- väga üle 10 km ei jookse, et teada saada, millist tehnikat siinsed foorumlased sellistele jooksjatele soovitaksid.
Ainsaan- mulle meeldib sinu tähelepanek lindil koormustesti kohta. Usun, et enamus harrastajaid teevadki nii, aeglase tempoga üle kanna, väga kiirel tempol pigem ainult pöia peal.
Mees metsast- olen sinuga 100% nõus, harrastaja, kes treenib iseseisvalt oma lõbuks võiks joosta nii nagu talle meeldib- üle kanna. Lapsepõlves me ju ei mõelnud kuidas me jookseme, kui kulli mängisime või bussile tormasime- saime joostud:)
Rohkem täiskasvanutelt harrastajatelt olengi kuulnud arvamust, et "õige" jooksutehnika on üle pöia.

Ühinen ka arvamusega ,et kanda ei saa jooksusammu juures välja jätta.Muidugi õige ei ole ka üle kanna rullimine ,aga ikkagi pigem nagu ainsaan kirjeldas ,et kõigepealt jala väliskülg ja siis tuleb ka kand mängu.Pakun ,et pöia peal jooksjad on rohkem lühikese ja keskmaa mehed.Kas mitte pikki distantse ja suurte koormuste juures pöialjooksu harrastades millegi katkiminemise oht suurem pole?
https://www.youtube.com/watch?v=90cHm9UO9bs
Väike videonurgake ka.
Mulle meeldib vaadata videoklippe endast maratoni 30+ kilomeetri juures:D Siis kipub vahest see jooksusamm päris koomiliseks muutuma.Puuhobuse sündroom jne

Tere Amadeus! Tänan sind teemaga kaasatulemise eest. Sinu poolt saadetud lingi videos olev jooksustiil on usutavasti meile kõigile tuttav ja sellise tehnikaga jooksjat on lausa lust vaadata.

Opa kirjutas:Üle pöia jooksmise all pean silmas jooksusammu, kus kand pinnasega kontakti ei lähe- maandutakse pöia välisküljele, siis toimub keharaskuse rullumine pöia siseküljele, millele järgneb kohe ka äratõuge.

Hmm, aga kuidas sa sedasi varvuli pikka maad joosta jaksad, kas säärelihast sedasi liigselt ei koorma (või on kehakaalu ja säärelihase suhe niivõrd vinge ). Targad allikad räägivad, et ideaalne jooksusamm algab kanna välisküljelt, rullub diagonaalis üle jala ja äratõuge on kujuteldavalt kahe sisemise varbaga. Praktika muidugi on anatoomilistel põhjustel ja inimlike eelistuste tõttu sageli erinev.
Mul endal on jonnakas vasak jalg, itbs hädaga, parem jookseb ise, täiesti ilma suunamata ja sundimata õigesti, ilma valu ja vigastuseta. Veider, kuid nii on.

Tere amat88r,
ega keegi nii pikka maad ei jaksagi joosta, pigema alustavad nii ja lõpetavad ikka nii nagu sina kirjeldad. Inimesed, kes nii jooksevad ja kellega mina kokku olen puutunud, kurdavadki erinevate jalahädade üle. Kui ma küsin nendelt, et miks nad üle pöia jooksevad, siis vastuseks saan tavaliselt "olen kuulnud , et see on õige jooksutehnika"

Kaevaksin vana teema üles, et ka foorumisse vähe elu taas tuua.

Leidsin siis Meelis Minn'i blogist sellise huvitava video:
https://www.youtube.com/user/somaxperformance#p/u/7/0hqspH_OTzA

Seal väga täpselt välja toodud ja analüüsitud, kuidas oleks õige joosta ja kuidas 'meie' jookseme. Erinevused tunduvad üllatavalt suured, kuid imelik on see kuidas mustad mehed jällegi õigesti jooksevad-neid ei ole juu keegi õpetanud.

Loom kirjutas:kuid imelik on see kuidas mustad mehed jällegi õigesti jooksevad-neid ei ole juu keegi õpetanud.

evolutsioon

Selles ongi meie probleem, et me hakkame jooksmist õppima. Mustad mehed lihtsalt jooksevad. Nad ei vaeva sellega pead, et tehnika oleks õige.

devil kirjutas:Selles ongi meie probleem, et me hakkame jooksmist õppima. Mustad mehed lihtsalt jooksevad. Nad ei vaeva sellega pead, et tehnika oleks õige.

Noo aga asi ongi selles, et neil tulebgi see loomulikult juba õigesti välja, aga meil paraku mitte.